Kuidas tavaliselt ehitatakse küttesüsteeme?
Ühe firma poolt paigaldatakse radiaatorid või pannakse paika põrandakütte torustik. Teine firma paigaldab automaatika/segamissõlme ja kolmas firma katla.
Tihtilugu juhtub nii, et omavahel kolm tsüklit koos toimima ei hakka või toimivad madala kasuteguriga. Küttesüsteemi ehitaja valikul on otstarbekam valida täislahendus ühelt tegijalt. Terviklahendus on energiasäästlik ning tasakaalustatud, arvestades nii katla valikut kui küttesüsteemi eelistust (kas põrandaküte või radiaatorid).
Millist katelt ja küttesüsteemi valida?
Standardne katel on küttekatel, mille keskmist kasutustemperatuuri on võimalik piirata küttesüsteemi ehituslike lahendustega. Näiteks segamissõlmede olemasolu, mis on täiendav kulu küttesüsteemide ehitamisel. Antud katel täidab üksnes energiakasutuse miinimumnõudeid. Aasta keskmine kasutegur on 65-85%.
Madalatemperatuuriline katel on katel, mida kasutatakse katla tagastuva vee temperatuuril 35-40o C. Küttesüsteem ei vaja segamissõlmi ning kulud süsteemi ehitamiseks on väiksemad. Katla aasta keskmine kasutegur on 93%. Katlas on temperatuur, mis küttegraafikuga on ette nähtud radiaatoritesse (enamus kütteperioodi ajast 40-50o C). Seoses sellega on suitsugaaside temperatuuri madalam ning üldine kasutegur suurem.
Kondensatsioonikatel on katel, mille ehitus näeb ette suurema osa heitgaasis sisalduva veeauru kondensatsiooni. Katla aasta keskmine kasutegur on 109%. Katlast lahkuvad suitsugaasid on küttesüsteemist tagasi tuleva vee temperatuurist 10o C kõrgem. Sellega kutsutakse esile suitsugaaside kondenseerumise protsess ning täiendava energia ärakasutamine küttesüsteemis.
Katla valikul tuleks jälgida katla vastavust keskkonna- ja ohutusnõuetele. CE märk katlal tähendab seda, et toode vastab EL üldkehtivatele nõuetele.
CE märgi saamise eeldusena peab nii madalatemperatuuriline katel kui ka kondensatsioonikatel täitma osalisel koormusel (30%) minimaalse kasuteguri nõuet. Maksimaalses re˛iimis töötab katel mõne üksiku külma päeva aastas, see ei ole katla energeetilise hindamise seisukohalt oluline.
Kasuteguri hindamine 30% koormusel võtab arvesse küttekatelde tüüpilisi kasutustingimusi ja on seetõttu sobiv katelde võrdlemisel ning katla valikul.
Siit tuleneb ka vastus küsimusele, miks ühed katlad on kallimad kui teised?
Küttesüsteemi kasutegur on ühelt poolt number, aga teiselt poolt raha hulk, mida omanik peab sooja saamiseks kulutama. Mida kõrgem on kasutegur, seda vähem peab omanik kütust ostma, sest kütusest saadakse ja kasutatakse efektiivselt rohkem soojust.
Investeerides rohkem katla ja küttesüsteemi ehitusse, tuleb hiljem vähem maksta kütuse eest.
|
